Üha enam leviv praktika – ehitus ilma eelneva tööprojektita

Käesolevat kriisiaega on õige kasutada varem tehtu üle järele mõtlemiseks, vigade paranduseks ja adra seadmiseks, et elu normaliseerudes uue hooga ja targemana edasi liikuda. Seetõttu kirjutame natuke oma kogemusest seoses projektidega.

Eesti ehitusettevõtted peavad näitama järjest enam meisterlikkust töö planeerimisel, sest ehitada tuleb tihtipeale ilma piisava projektita ning otsustada käigupealt, milliseid materjale ning lahendusi kasutada. See annab selge eelise kogenud ettevõtetele.

Teoreetiliselt käsib seadus ehitada tööprojekti järgi, mitte põhiprojekti järgi, siis praktiliselt mitte kuskil ei tehta tööprojekti järgi.

2D-joonistest tuleb peas kokku panna 3D

Näiteks, kui büroohoones peab terve korruse ümberehituse pakkumise tegema piisava projektita, tuleb see puuduv projekt sisuliselt ehitajal eelnevalt oma peas kokku panna. Täpsemalt peab eelarvestaja tegema oma peas kahemõõtmelisest joonistest 3D-joonised ja võrdlema erinevate projektide kokkusobivust ja võimalikke veakohti.

Projekti järgi eelarvet teha on lihtne, aga kui projekti ei ole, siis on eelarvestamise protsess ikkagi väga aeganõudev. Pead korduvalt koha peal käima, esitama tellijale ja projekteerijale küsimusi, suhtlema alltöövõtjatega ja ühtlasi andma tellijale nõu ja tegema ettepanekuid projekti täiustamiseks. Selleks hetkeks, kui pakkumine on tehtud, on sul projektid põhimõtteliselt peas ja n-ö 3D juba jookseb.

Eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt

Ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on eelprojekt, mis käsitleb arhitektuurilist lahendust ja tehniliste osade – konstruktsioonid, küte-ventilatsioon, veevarustus-kanalisatsioon, elektri- ja nõrkvoolupaigaldised jms – lahendusi. Selle põhjal antakse välja ehitusluba. Edasised etapid on põhimõtteliselt liikumine üldisemast projektist detailsema suunas.

Nii järgneb eelprojektile põhiprojekt ehitise üksikasjaliku lahendusega: tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded jms. Põhiprojekti põhjal saab arvutada tööde mahte ja see on sobiv lähtematerjal ehitushanke korraldamiseks. 

Projekti kolmas staadium ehk tööprojekt on juhiseks ehitajaile tööde tegemisel. Seal arvestatakse ka ehitusettevõtja eelistusi tehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes. Põhiprojektis peab näiteks olema uste spetsifikatsioon, et millise tuletõkkeastmega, mis helipidavusega, mis materjal jne. Aga tööprojektis peab lisaks olema ka lukustuse spetsifikatsioon, et mis lukukorpus, milline link ja missugune võtmeplaan.

„Ise projekteerime ja ise ehitame“

Kuna eeskätt renoveerimistöödel piirdutakse tihti pigem vähem ja üldist infot pakkuva projektiga, on sisuliselt tegu projekteerimis- ja ehitustöövõtuga paralleelselt, ehk „ise projekteerime ja ise ehitame“. 

Kuigi enamasti on joonise kirjanurgas märkus „põhiprojekt“, pole harv juhus ka see, et kirjanurka on kirjutatud „tööprojekt“, aga sisult on tegemist hoopis eelprojektiga. Ka hange tehakse tavaliselt eelprojekti põhjal ehk ilma põhi- või tööprojektita. Ehk teisisõnu on tegemist põhi- või tööprojektiga vaid siiski nimetuse poolest. Oleme praktikas näinud ka tööprojektil märkust “täpsustatakse töö käigus”, kuid tihti jääb selgusetuks kes täpsustab, millal ja kellega kooskõlastatakse.

Kuna eri etappide projekte pole või on need vastuolulised, surutakse ehitajal kui keti viimasel lülil piltlikult öeldes selg vastu seina. Nimelt peab ehitaja projektivead ja puudused üles leidma võimalikult varases faasis, soovitavalt juba hanke ajal. Kui hiljem töö käigus tekib vaidlusi, on tellijad seisukohal, et kui juba pakkumise tegid, siis pidid ka kõigega arvestama. 

Nii peavad erinevad projekti osad omavahel ka kokku sobima. Näiteks, kui ühte vaheseina tahetakse nihutada, siis toob see reeglina kaasa vajaduse muuta ka kõiki teisi projekti osasid. Ehituse ajal pole võimalik projekte nii operatiivselt muuta-täiendada ja seetõttu toimub väga palju mälu pealt, mis on aga väga suur riskikoht vigade tekkeks. Teisisõnu – mida lühem ehitusaeg, seda vähem on võimalust ka projekte töö käigus muuta ja seda kvaliteetsemad need projektid peavad olema.

Praktiliselt peab kõike ette teadma, näiteks tehnosüsteeme tundma, evakuatsiooni, jahutussüsteeme, hoone automaatikat jne. Ja sellele mõtlema juba eelarvestamise hetkel. Ühtlasi peab aru saama, kellelt üldse alltöövõtu hinnapakkumisi küsida, sealhulgas osadele, mille kohta polegi projekte – see kõik on tänapäeval kogenenud ehitaja väljakutse.

Tõsi, lihtsamad tööd – näiteks kontoris koosolekuruumist kahe eraldi kabineti loomine – pole kuigi keerulised. Vahesein kohale, lagi lahti, ventilatsioon ümber teha, suitsuandurid ja valguslülitused paika panna jne – saab hakkama ka projektita. Siiski võib ka siin tekkida üllatusi kui töövõtjat ei tunne, puudub varasem koostöö kogemus ja usaldus.

Niisiis on selges eelisseisus kogenud ehitusfirmad, kel on seljataga mitmesuguseid objekte ja tellijaid ning kes on sarnaseid olukordi juba korduvalt lahendanud. Näiteks 18 aasta pikkuse praktikaga Reparo.