Talvised ehitustööd
Talveperiood on ehituses keeruline aeg, kuna madalad temperatuurid, lumi ja jää esitavad ehitajale palju väljakutseid. Selleks, et täpselt teada, kuidas talvel targalt ehitada. Käisime Reparo Ehituse poolt ehitatava Asula põik 4 korterelamute ehitusplatsil, kus jagas oma kogemusi meiega objektijuht Marko Šukis.
Meie laiuskraadidel peab ehitaja saama ehitada iga ilmaga, säragu taevas päike või paukugu pakane. Kõige enam mõjutab see eelkõige välitöid nagu näiteks pinnase- ja betoonitööd. Tõsi, kõiki töid iga ilmaga teha ei saagi, mistõttu kestab peamine ehitushooaeg kevadest sügiseni, ent kui ilmastikuolud vähegi lubavad ja kui targalt tegutseda, saab ka talvel edukalt näiteks betoneerimistöid teha.
Kogenud objektijuhina tunnistab ka Marko, et talvine betoneerimine on keeruline väljakutse, kus eksimisvõimalusi on rohkelt ning ehitaja peab olema kõikidest ohtudest teadlik: „Lisaks betooni tugevuse nõrgenemisele võivad valed töövõtted põhjustada terve rea muid probleeme. Näiteks betooni pinna külmakahjustused, praod, poorid, betoonpinna ebaühtlane kvaliteet jms.“
Uurime Markolt, mis siis on need talvise betoneerimise aabitsatõed, mida kindlasti järgida tuleks. Betooni kivinemine on keemiline protsess, mille kiirus sõltub temperatuurist – mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt betoon kivineb, selgitab Marko. Temperatuuri langemisel alla nulli kivinemine peatub, sest vesi jäätub ja sellega kaasneb omakorda vee paisumine. Kui vesi paisub betoonis, mis ei ole veel piisavalt tugev, siis kahjustub betooni struktuur ning ta ei saavuta enam ootuspärast lõpptugevust. Selliseks kahjustumiseks piisab ühest külmumistsüklist.
Seega tuleb objektijuhi sõnul betooni kaitsmisel külmumise eest olla eriti hoolikas just selle kivinemise esimestel päevadel, kui betooni tugevus ei ole veel saavutanud esmaseks külmumiseks lubatud minimaalset survetugevust 5 MPa.
„Et betoon külmudes ei kahjustuks, tuleb vältida betooni läbikülmumist enne kriitilise tugevuse saavutamist.“
Betoonil C20/25 kulub vastava näitaja saavutamiseks temperatuuril +5°C kolm päeva, suurematel tugevusklassidel vähem, kuna need eraldavad kivinemisprotsessi käigus rohkem soojust, mis kivinemisprotsessi kiirendab. Seega võiks madalate temperatuuride mõju kompenseerimiseks kasutada kõrgema tugevusklassiga betoone. Teine võimalus on lisaainete kasutamine, mis kiirendavad kivinemisprotsessi, kuid sellisel juhul tuleb silmas pidada, et selline betoonisegu ei ole külmumiskindel.
Kätetööd ning peamurdmist noormeistritele ja juhendajatele siiski veel mõneks ajaks jätkus. Nii mõnigi pind ja kaldenurk tahtsid uuesti ja uuesti üle mõõtmist ning pidades silmas ehitise tuleviku funktsiooni, tuli olla rõhutatult hoolikas, sest pisikesed sõrmed mahuksid uskumatutesse pragudesse ning ilmselgelt ei ole siin kohta lohakalt viimistletud nurkade jaoks.
Räägime Markoga talvise betoneerimistöö ohtudest ja riskidest veel pikalt.
Hea teada:
- Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C, tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed nagu sooja betooni kasutamine, betoonivalu täiendav kütmine ja valatud betooni kaitsmine külma ja tuule eest.
- Enne betoneerimist tuleb aluspind eelnevalt soojendada, et valatav betoon ei puutuks kokku miinustemperatuuridel pinnaga. Samuti tuleb enne betoneerimist üles soojendada armatuur. Loomulikult tuleb jälgida, et raketis oleks jääst ja lumest puhas.
- Erilist tähelepanu tuleb pöörata konstruktsioonide servade ja nurkade soojustamisele, kus soojuskaod on kõige suuremad. Samal põhjusel vajavad erilist tähelepanu seinakonstruktsioonide ala- ja ülaosa.
- Talvisel betoneerimisel tuleb kindlasti kasutada eelsoojendatud betooni, mille valmistamisel kasutatakse sooja vett ja eelsoojendatud täitematerjale. Sellisel juhul tuleb aga teada, kuidas kaitsta betooni liiga kiire jahtumise eest. Raketise eemaldamisel jahtub betoonipind nii kiirelt, et mahukahanemine võib toimuda praktiliselt hetkega ja selle tagajärjeks on pragude teke.
„Talvised betoontööd on väga nõudlikud, mistõttu on lihtne teha kulukaid vigu“
Marko selgitab, et teatud juhtudel ei ole võimalik konstruktsioone külmumise eest kaitsta enne minimaalse survetugevuse saavutamist. Kui betoonpaneelide monolitiseerimine toimub miinustemperatuuride juures, viib see valatava betooni temperatuuri samuti alla. Sellisel juhul võib kaaluda külmumispunkti alandavate lisaainete kasutamist betoonis või betooni kütmist.
Kütmisel tuleb objektijuhi sõnul aga arvestada õhuniiskuse vähenemisega, mille tagajärjeks on betooni kiire kuivamine ja pragude teke. Selle vältimiseks tuleb mehe sõnul betoonpinnad peale valu võimalikult kiiresti kuivamise eest kaitsta.
Millest aga talvisel betoneerimisel üle ega ümber ei saa, on betooni tugevuse hindamine, et otsustada, millal võib valatud betooni raketise eemaldada ja kui kaua on vaja konstruktsioone miinuskraadide eest kaitsta ja/või täiendavalt kütta. Uurime Markolt, kui kiiresti betoon vajaliku tugevuse saavutab: „See sõltub betooni tugevusklassist ja temperatuurist“, selgitab ta ja lisab: „Betooni kivinemiskiiruse hindamiseks on kasutusel vastavad tabelid, mille abil saab prognoosida betooni tugevuse kasvu konstruktsioonides. Betoneerimistöödel koostatakse betoonitööde protokoll, mille juurde kuulub ligikaudse survetugevuse kujunemise graafik protsentides vastavalt ööpäevasele keskmisele temperatuurile. Selle põhjal saab otsustada, millal võib eemaldada raketise ja lõpetada valatud betooni kaitsmise läbikülmumise eest ilma konstruktsioonide lõpptugevust ohtu seadmata.“
Kokkuvõtvalt on hea teada, et ehkki südatalv ei ole kõige lihtsam aeg selliste välitööde tegemiseks nagu betoneerimine, on see targalt ja teadlikult tegutsedes siiski võimalik. Ikka selleks, et uued ja kvaliteetsed kortermajad õigeaegselt uutele omanikele üle anda saaks.
Reparo Ehitus ehitab korterelamuid Asula põik 4, Tallinnas, mis valmivad 2022. aasta lõpus. Hoone on projekteerinud arhitektuuribüroo Eek ja Mutso ning hoonet arendab Liven AS.