Kui palju maksab maja?
„Kui palju maksab maja ehitamine?“ – selline küsimus potsatab igale ehitusettevõttele aeg-ajalt postkasti. Koos paarile lehele kritseldatud vaate ja põhiplaaniga. Hea vastus sellele oleks „Palju“ 😊
Nali naljaks, aga ega keegi täpselt teagi, kui palju ehitamine täna maksab. Mitte et ehitusettevõtjad oleksid minetanud oskuse mahtusid arvestada ja kulusid kokku arvutada, oskavad ikka. Küsimus on hoopis selles, et ehitusturgu, nii nagu ka kõiki muid sektoreid, on tabanud viimastel aastatel kriis kriisi otsa.
Algas kõik Covidi-kriisist, jätkudes sõjaga Ukrainas, mis ehitusvaldkonnas tähendas mitme olulise materjali ja toorme tarnijariigi “ära kukkumist”. Ülikiirele vajadusele, otsida ja luua alternatiivseid tarnekanaleid, järgnes üle-Euroopaline energiakandjate kriis. Kriisi iseloomustabki see, et see on oma olemuselt ettenägematu ja ootamatu sündmus. Ehitusmaterjalide turu jaoks tähendas see mõningate materjalide kättesaadavuse järsku vähenemist (defitsiiti), ostjad trumpasid üksteist hinnaga üle ja kehtis põhimõte, et kes ees see mees. Teateid hinnakirjamuudatustest ja konkreetsete toodete kättesaamatuks muutumisest laekus tarnijatelt igapäevaselt. Hetkel tundub, et torm on hakanud rahunema, või siis ollakse uue reaalsusega juba nii harjunud, et iga uus teade mõne materjali 30% hinnatõusust ei ületa enam uudisekünnist.
Miks ehitushind kehtib ühe päeva?
Ehitusturg on üles ehitatud selliselt, et turul tegutsevad peatöövõtjad, alltöövõtjad ja (materjalide) tarnijad. Varem kui ei toimunud nii kiiret hinnarallit, olid igal eelarvestajal hinnad sisuliselt peas. Nüüd aga tuleb kõik hinnad iga kord uuesti üle küsida. Selliselt kokkupandav ehitusmaksumus kehtib sisuliselt ainult eelarve koostamise hetkel. Suuremaid ehitusobjekte eelarvestatakse mitu kuud, seejärel toimuvad tellijaga läbirääkimised. Keskelt läbi kestab ehitamine 1 aasta. Ehk siis kokkuvõttes täna tehakse eelarve/pakkumine, aga kulusid tehakse mõningatel juhtudel kuni 1,5 aasta pärast.
Kokkupandav ehitusmaksumus kehtib sisuliselt ainult eelarve koostamise hetkel.
Keegi ei oska hetkel prognoosida, et mis selle aja jooksul juhtuda võib. Ilmselt on kõik laias laastus nõus, et lähiaastatel hinnad kallinevad, kuid kui palju – see on miljoni dollari küsimus.
Väga kuluks ehitusvaldkonnas tegutsejale ametioskusena ära ka tuleviku ennustamine – lepingut sõlmides oleks hea näha ette majanduse suundumusi, kõikvõimalikke kriise, ilmastiku mõjusid, projekti vigu, tellija tulevikus tekkida võivaid arvamusi ja meelemuutusi.
Kui palju on ehitusmaterjalid kallinenud?
Tulevikku me ei näe, aga kui tahta teada, kui palju on ehitamine varasemaga võrreldes kallimaks läinud, siis seda saame teha küll. Kui palju siis ikkagi ehitamine on võrreldes varasemaga kallimaks läinud?
Võtsime läbilõike erinevatest ehitusmaterjalidest ja pilt on selline:
∗ Tabelis välja toodud hinnad ei ole turuülene uuring ja kindlasti ei pretendeeri lõplikule ja ainsale tõele. Hinnad varieeruvad tarnijate vahel ning ka sõltuvad nii pakendi suurusest kui ostu suurusest. Kindlasti on tabeli koostamise järgselt hinnad juba mõnevõrra muutnud.
Näeme, et 2021. aastal on olnud hinnatõus 19%. Kõige suurema hinnamuutuse on läbi teinud armatuurteras (72%) ja ka vahtpolüstürool (84%). Ehitusploki ja ehituspuidul hinnatõus on olnud mõõdukam, vastavalt 37% ja 24%.
Märkimisväärse hinnatõusu tegi läbi ka SBS katusekattematerjal (77%), kipsplaadid (46%), kivivill (30%) ja klaasvill (38%).
Veelgi hullem pilt vaatab vastu siis, kui võtta kokku materjalide hinnatõusu 2022 võrreldes 2020.
Auhinnaline esiviisik:
Puit +157%
Vahtpolüstürool +110%
Vineer +104%
Armatuur +103%
SBS katusekate +102%
Tegemist on materjalide hindadega. Hoone koosneb teatavasti väga paljudest eri materjalidest ning igal hoonel on nende osakaalud erinevad. Näiteks kui ühel hoonel on puitfassaad ja teisel krohvitud fassaad, millel on olnud erinev hinnamuutus, siis mõjutab otseselt kogu ehitusmaksumust.
Julgelt võib öelda, et lamekatusetööd, mis koosnevadki peamiselt vahtpolüstüroolist, erinevatest villadest, SBS-kattest ja puitmaterjalist, on hinnatõus olnud vähemalt 2-kordne. Materjalide maksumusele lisandub veel paigalduse maksumus, transpordikulud, tõstetööd jpm. Kõiki neid mõjutab omakorda kütuse ja elektrihindade kallinemine ja inflatsioon.
Selleks, et vastata küsimusele „Kui kallis on ehitamine?“ peab läbi tegema põhjaliku arvutuskäigu. Iga konkreetse hoone projekti puhul on hinnatõus erinev, mis sõltub kui palju see sisaldab kõige enam kallinenud materjale. Meeles peab pidama, et kõik sisendhinnad on endiselt pidevas muutumises (kahjuks on see muutus enamasti kallinemise suunas). Kui palju muutuvad ehitushinnad edaspidi, ei oska kahjuks mitte keegi prognoosida praeguses majandus- ja poliitilises olukorras. Eeldusel, et midagi ootamatult (positiivset) ei juhtu, võib oletada, et ehituse hinnatõus jätkub kuni 30% aastas.
Eeldusel, et midagi ootamatult (positiivset) ei juhtu, võib oletada, et ehituse hinnatõus jätkub kuni 30% aastas.
Puitmaterjali kallinemise põhjuste kohta küsisime kommentaari Madis Sanderilt AS Puukeskusest.
Puitmaterjali hinna vedas üles USA, mille ehitusmahtude taastumine peale 2009-t tekitas suurenenud nõudluse. Samas viimase 10 aasta jooksul on Kanada eksport (suurim puitu eksportija USA-sse) on vähenenud 10%. Neid mahte on keeruline kompenseerida, arvestades, et sobivat metsa on vaid Venemaal, Skandinaavias ja Balti mere ümbruses. Viimaste aastate pehmed talved ei võimaldanud ka siin suuremates kogustes metsa varuda. Lisades siia valemisse veel ka Euroopa enda järjest suurenev puidukasutus CO2 jälje vähendamiseks, saamegi oluliselt suurenenud nõudluse.
Nõudluse taandudes sellel aastal puidu hind tuli ainult veidi alla, sest metsa varumine Venemaalt, Valgevenest ja ka suuremast osast Ukrainast ei ole võimalik. Ühtlasi mõjutab see ka vineeri ja puitlaastplaatide hinda. Oluliselt tõusnud kütte ja keemiatööstuse toodete (liimid) jms ei lase ka puitlaast/kiud jms toodete hinnal enam allapoole tulla. Seega lähemas perspektiivis ei ole puidupõhiste toodete hinnalangust näha, kuigi turg seda nagu ootaks.