Golfimängust, elust ja sõprusest
Hoonete ehituse ja rekonstrueerimisega tegeleva Reparo Ehituse juht Ülo Jaanisoo ja golfimängija ning -treener Egert Põldma on mehed täiesti erinevatelt elualadelt, ent on midagi, mis neid kahte ühendab – armastus golfimängu vastu. Just golf on kasvatanud neid nii väljakul kui isiklikus elus. Tänaseks on algsest treeneri ja õpilase suhtest kasvanud välja pikaajaline sõprus, aga ka professionaalne koostöö.
Elu õppetunnid
Ühena vähestest golfitreeneritest Eestis on Egert Põldma pühendunud lisaks mängu tehniliste oskuste õpetamisele ka oma õpilaste mentaalse seisundi toetamisele. Vaimse seisundi osatähtsust golfimängus on õpetanud talle aga elu ise. Pärast aastatepikkust paljulubavat karjääri professionaalse golfarina, ent ka pärast lõppematuna näivat ebaõnnestumiste jada, otsustas mees 2011. aastal aja maha võtta: „Frustratsiooni, viha ja pettumust oli lõpuks nii palju, et ma ei osanud sellega hakkama saada. Mul ei olnud tol hetkel inimest, kes oleks osanud mulle pakkuda sellist abi nagu vajasin,“ meenutab Egert oma toonast seisundit ja lisab: „Ühel hetkel ei kaalunud see väike protsent edu enam ebaõnne üle.“ Iseendas ja golfis pettunud mees oli ühtäkki olukorras, kus tuli endale väga ausalt otsa vaadata: „Ma sain aru, et midagi peab oluliselt muutuma. Tahtsin teada, miks olid asjad läinud nii nagu need läksid.“
Mentaalse seisundi osatähtsus
Vastuseid otsides omandas Egert psühholoogia-alase hariduse Tartu Ülikoolis ning täiendas end Holistika Instituudis regressiooniteraapiat õppides. Lisaks sellele läbis omal käel mitmeid kursuseid spordipsühholoogia vallas. Pärast pea poolteise aasta pikkust pausi võttis mees taas golfikepi kätte, ent nüüd juba rohkem oma lõbuks. Koos sellega saabus ka teadmine, et kui teha muudatusi oma meeleseisundis, aitab see võistlustel paremaid tulemusi saavutada. 2013. aastal, kaks aastat pärast emotsionaalset ja vaimset läbipõlemist, saavutas Egert Eesti meistrivõistlustel juba 1. koha.
Sealjuures ei tähtsusta Eesti üks esigolfareid tiitlivõitu üle ning teab, et maailma mastaabis ei ole sel mingit erilist kaalu. Palju suuremaks saavutuseks peab mees hoopis asjaolu, et mõistab täna oma kunagise läbipõlemise põhjuseid ning suudab taas pärast põhjalikku tööd iseendaga ka pingeolukorras, näiteks võistlustel, häid tulemusi saavutada: „Täna mõõdan oma õnnestunud sooritust sellega, kuidas ma mentaalselt iseendaga hakkama saan, sõltumata sellest, mis lõpptulemus on.“ Just oma mõtetega toimetulek on kogenud golfari sõnul selle mängu juures kõige raskem osa.
Uus „patsient“
Ka Ülo jõudis Egerti juurde ajal, mil tundis, et algne mängurõõm oli muutunud frustratsiooniks: „Olin käinud mitu suve grupitrennis, kus õppisime palju lähimängu, aga minu pikkade löökide enesekindlus oli nullilähedane. Minu toonane treener küll püüdis mind õigesse asendisse väänata ja keerata, aga see kõik tundus mulle lihtsalt täiesti ebaloogiline,“ kirjeldab ehitusfirma juht oma konarlikku teekonda golfis ja tunnistab, et ka temal on ette tulnud olukordi, kus ta on läinud väljakul endast välja ning nii mõnelgi korral ka golfikepi põõsasse visanud. Egert juhtus ühel sellistest kordadest lähedal olema ja nii saigi Ülost tema uus „patsient“. Tänu sarnasele kogemusele, mõistsid mehed teinetest poolelt sõnalt. Tänaseks on Egerti ja Ülo treeneri-õpilase suhe kestnud juba kolm aastat.
Ülo Jaanisoo: „Kõige suurem võistlus golfis on iseendaga…“
Millest mõtled?
Õigupoolest nimetab Ülo Egertit pigem oma mentoriks kui treeneriks. Väljakul kohtuvad mehed nüüd juba võrdlemisi harva, ent sellegipoolest uurib Egert aegajalt, kus õpilane on mängimas käinud ja viimane saadab talle pärast mängu kokkuvõtteid selle kohta, mis läks hästi ja mis halvasti. Ent just talveperioodil tehtud üks-ühele töö Egerti golfistuudio simulaatoril, mis võimaldab analüüsida golfiswingi palju põhjalikumalt ja keskenduda ühele konkreetsele muutmist vajavale detailile korraga, oli Ülo jaoks tõeliselt silmiavav. Kui Egertit kõnetab golfi juures muuhulgas võimalus teistega mõõtu võtta ning ta naudib soorituse tegemist pingelises võistlusolukorras, siis Ülo võib tundide kaupa range’l või simulaatoris üksinda palle lüüa ja oma tehnikat lihvida: „Kui paljusid paelub golfis eelkõige võistlusmoment, siis minul on kõige suurem võistlus iseendaga.“
Just sedasama „iseendaga“ väljakul hakkama saamist ongi Egert Ülole õpetanud: „Alguses küsis ta iga kord enne lööki, mille peale ma mõtlen. Ühel hetkel tundsin, et aitab, ära rohkem küsi!“ meenutab mees naerdes nende golfialase suhte algust, ent tunnistab samas, et selline taktika on tõepoolest sundinud teda oma mõtteid enne igat swingi teadvustama, et mitte alateadlikult oma sooritust saboteerida.
Golf kui detektor
Ülo juures hindab Egert kõige enam mehe meelekindlust ka pärast kõige halvemat mängu olla järgmisel päeval taas väljakul. Aga ka tema analüüsivõimet, ehkki ka selleks on Egerti sõnul oma aeg ja koht: „Liigne analüüs väljakul ei pruugi alati mängu toetada.“ Lisaks sellele on golf võrreldes enamike teiste spordialadega oluliselt ebastabiilsem, kuna seal on väga palju muutujaid, mis võivad sooritust mõjutada. „Seda olulisem on osata keskenduda, õppida kasutama õiget hingamist ning märgata, kuidas me reageerime näiteks ebaõnnestumistele,“ selgitab spordipsühholoogia asjatundjana ka teiste spordialade tippusid õigesti mõtlema õpetanud golfitreener.
Egert Põldma: „See, mis toimub golfiväljakul on väga sarnane elu endaga.“
Egerti sõnul võib golf olla väga õel: „See toob kõik su emotsioonid välja, et sind justkui õrritada. Aga kui sa suudad sellest läbi minna, siis saavad head asjad juhtuda. Olgugi et see läbiminek ei ole sugugi lihtne.“ Just siin tulebki mängu treeneri kohustus olla ise rahulik ja kannatlik ning õpetada seda ka oma õpilasele. „See, mis toimub golfiväljakul on väga sarnane elu endaga – kui tuleb ebaõnnestumine, tuleb sellega leppida ning edasi liikuda,“ jagab mees oma mõtteid ja lisab: „Golf on väga hea detektor, kuna toob välja inimese olemuse: kuidas ta reageerib õnnestumistele, aga ka seda, kuidas tuleb toime ebaõnnestumistega.“
Sõprusest koostööni
Ülo tegeles enne golfimänguga alustamist pikki aastaid tennisega ning kohati lausa väga suure koormusega ning ka spordipsühholoogiaga puutus kokku juba toona. Nüüd, golfiväljakul olles on teatud kogemused ja emotsioonid talle varasemast tuttavad. Ent just tänu nendele kogemustele spordis, on ta õppinud ennast paremini analüüsima ka teistes elusituatsioonides: „See kõik on pannud mind mõistma, et mina olen mina, ükskõik, millist sporti ma teen või mille muuga tegelen. See on mind kasvatanud ka inimesena.“ Lisaks kõigele on neist Egertiga tänaseks saanud head sõbrad, kes aegajalt golfi kõrval ka näiteks töistel teemadel arutavad.
Just sel põhjusel, et nende kahe mehe vaated elule, töötegemisele ja spordile on niivõrd sarnased, on Ülo poolt juhitav Reparo Ehitus asunud toetama Egerti sportlasteed. Ühena vähestest võistlevatest treeneritest Eestis on Egerti sooviks tõsta siinsete golfimängijate, eriti aga noorte mängijate teadlikkust golfimängija vaimse seisundi olulisusest väljakul ning Reparo aitab tal seda eesmärki teostada. „Kui Reparo mind heas usus toetab, siis usun, et see tuleb neile mingil kujul tagasi,“ vaatleb Egert kõnealust koostööd andmise ja saamise seaduspärasuse perspektiivist. Ülo lisab: „Kogu Reparo kollektiiv oskab lisaks kõvale töötegemisele teha ka kõvasti sporti, olgu selleks golf, tennis, triatlon või mõni muu ala. Sest olgem ausad, inimene õpib ju kõigest. Nii oma töistest tegemistest kui ka spordist.“