Ebamäärased hanketingimused tekitavad ehitaja ja tellija vahel paksu verd

Ehitushangetel, mille võitmise põhiline kriteerium on võimalikult madal hind, näib olevat tavapärane praktika, et nii mõnigi ettevõte teeb hankel n-ö hea õnne peale odava pakkumuse, et, maksku mis maksab, objekti peatöövõtt endale saada.

Keegi peab bluffima ja mis on tagajärjed?

Kõik eelnev kutsub esile rohkelt vaidlusi, millest paljud lõpevad kohtus. Vaidlejatele tähendab see suurt energia- ja rahakulu. Tellijale aga, et objekti valmimise tähtaeg lükkub määramatusse tulevikku, mis kutsub esile omakorda rea probleeme. Asjaosaliste kohtus vaidlemise ajal võib olukord ehitusturul üksjagu muutuda, luues hoopis teistsuguse olukorra.

Eelnevast võib jääda mulje, et ehitajad teevad, mida tahavad. Tegelikult on hangete puhul jäme ots ikkagi tellija käes. Et seda protsessi edenedes kindlalt ka enda käes hoida, peab tellija arvestama, et hankekutseid välja saates ei saa ta jääda passiivselt pakkumusi ootama, vaid juba nüüd läheb lahti sisuline töö, mis ennekõike seisneb arvukatele küsimustele vastamises, mida ehitaja pakkumise koostamise faasis esitama hakkab.

Selgus peaks olema eelkõige tellija huvi, kes peaks seda nõudma ka projekti koostajalt. Just viimane vastutab kokkuvõttes projekti detailsuse ja korrektsuse eest. Ehitaja ei pruugi ega peagi leidma üles kõiki projekti puudusi, aga neile, mida ta avastab, juhib ta muidugi tähelepanu. Samas ei vastuta ehitaja projekti kvaliteedi eest.

“Riigihangetega kokku puutuvatele inimestele peaks tegema koolitusi, et nad aduksid oma vastutust, kohustusi ja ülesandeid. Analüüsida tuleb ehitaja esitatud küsimusi ja neile antud vastuseid. Teadlikkuse tõstmisega peaks tegelema ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit,” paneb Jaanisoo ette tegevusi hangete kvaliteedi parandamiseks. “Praegu ongi nii, et mõned ehitusfirmad lausa väldivad riigihankeid.”

Kokku võiks selle teema võtta tõdemusega, et

head asjad juhtuvad ka ehituses heas koostöös, kus osapooled töötavad üksmeeles ja koostöös ühise eesmärgi nimel.

Ka Ülo Jaanisoo tunnistab, et eks mida aeg edasi, seda rohkem paremuse suunas asjad ka liiguvad ja järjest enam on tellijaid, kes usaldavad ehitajaid ning kaasavad nende know-how’d juba projekteerimise faasis.

Meie eesmärk on ehitada pikaajalised kliendisuhted ja selle aluseks saab olla avatud ning läbipaistev suhtlus.

Eesmärk on, et pärast ehituse lõppu ütleks tellija pärast arve maksmist ka “Aitäh!”