Miks on vaja ehituse peatöövõtjat?

Ikka ja jälle kostub kuskilt mittemõistmist, et miks seda peatöövõtjat üldse vaja on.

Mis on ehituse peatöövõtt – see tähendab sisuliselt, et on üks ettevõte, kes jagab ühe suurema töö osadeks ning jagab need osad välja alltöövõtjatele vastavalt nende võimetele. Tekkinud on see sellest, et tänapäeval on ehitused sedavõrd keeruliseks muutunud, et ühelgi ettevõttel tänapäeval ei ole piisavalt töötajaid ega kompetentsi, et suudaks teostada ise kõiki ehitustöid, alates müüri ladumisest kuni lifti paigaldamiseni. Isegi kui selline kompetents oleks, siis peaks selline ettevõte olema piisavalt suur, et kõiki spetsialiste pidevalt töös hoida. Sisuliselt võiks Eesti suurusel turul olla 1-3 sellist ettevõtet 😀

Seetõttu on toimunud spetsialiseerumine ettevõtete vahel. Eestis on registreeritud 15 543 ehitusettevõtet, kellest aktiivsed on (omavad Majandustegevuse registris registreeringut) 7706 ja kellest omakorda ehitustegevusega tegeleb 5551 ettevõtet. Ehitussektoris oli 2021. aastal hõivatud 55 100 inimest! Seda on väga suur kogus. Loogiliselt on vaja kedagi, kes selles valikute rohkuses orienteeruks.

Iseenesest on ju ehitustööd tellida väga lihtne. Aga kui seda tegema hakkad, siis tekivad küsimused, et kellele üldse saata hinnapäring, kas see või teine ettevõte on võimeline sellist tööd üldse teostama, millised on tema referentsid ja tellijate kogemus temaga, ja nii edasi ja nii edasi.

Sisuliselt võib nii öelda, et ehituse maksumus sõltub peatöövõtjast, kes suudab kõige mõistlikumalt töö osadeks jagada, kõige edukamalt alltöövõtjate vahel valiku teha ning kõige efektiivsemalt nad omavahel koostööd tegema panna. Seetõttu võib väita, et peatöövõtja on info juht ja see töö kujutab endast eelkõige tööd inimestega.

Peatöövõtja on eelkõige info juht.

See on ikka nii, et kui ettevõte on edukas, siis teevad töötajad head tööd. Aga kui ei ole edukas, siis vastutab juht. Sarnasuse leiame ehitusvaldkonnast. Kui ehitusobjekt on edukas, siis tellija vaatab, et alltöövõtjad on head, aga kui ehitusobjekt on vähem edukas, on süüdi peatöövõtja. Ükskõik kui vildakas see ka ei tundu, aga tõetera on selles olemas.

Peatöövõtja superpower on eelkõige ehitusturul tegutsevate alltöövõtjate ja tarnijate tundmine – nende suurus ja võimekus, nende tugevused ja nõrkused, nende hõivatus teiste ehitusobjektidega, naljaga pooleks kuni omaniku iseloomu ja koduse olukorra tundmiseni. Edukas ehituse peatöövõtja olemiseks ei piisa sellest, et guugeldad ehitusfirmasid, saadad esimesele kümnele hinnapäringu ja teed odavaima pakkujaga lepingu.

Peatöövõtja valib omale meeskonna ja meeskond on peatöövõtja nägu.

Peatöövõtja ülesanne on moodustada alltöövõtjatest meeskond ja panna see meeskonnana toimima. Selle saavutamiseks tuleb hoidja alltöövõtjaid hästi motiveerituna, tagada neile tööfront ja sobivad töötingimused. Peatöövõtja on sisuliselt alltöövõtjale mentor, töödejuhataja, dirigent, klienditeenindaja, treener, massöör, koolitaja, kalendermärkmik, rahakott jne. Loomulikult mida professionaalsem, kogenum ja teadlikum on alltöövõtja, seda kõrgem on ka teenuse hind.

Siinkohal tulebki mängu peatöövõtja oskus leida parim tasakaal hinna ja kvaliteedi vahel. Nii nagu peatöövõtja valiku puhul on ka alltöövõtja valikul kaalukausil minimaalne hind, maksimaalne kvaliteet, võimalikult lühike ehitustähtaeg. No ja kui eelmised parameetrid on täidetud, siis ehk mõnevõrra määravad sellised „vähemolulised“ näitajad nagu tööohutuse ja keskkonnahoiu teadlikkus.

Praeguse jalgpalli MM-i taustal on ehk kohane võrdlus, et jalgpallimeeskonda treenitakse aastaid (kui mitte kümneid), enne kui võistkond kokku sulandub ja tekib konkurentsivõimeline tiim. Edu pandiks ei ole maailma esikümnesse kuuluvad tippjalgpallurid. Väljakul on korraga 11 mängijat, ehk jalgpall on selgelt meeskonnamäng.
Analoogselt on ehitus meeskonnatöö ja siin ei ole ruumi staaridele. Ehitus saab valmis siis, kui viimane kivi saab seina ja viimane tolmukübe pühitakse põrandalt. Seetõttu ei ole tähtsamaid ja vähem tähtsaid töid. Kõik on ühtviisi olulised osad ning peatöövõtja ülesanne on seda alltöövõtjatest koosnevat meeskonda treenida ja koos toimima panna. Ehituse eripäradest tulenevalt on sisuliselt iga kord vaja meeskond uuesti kokku panna ja kogu protseduuri tuleb alustada nullist. Samas plussiks on, et alltöövõtjad saavad kogemust mitmete peatöövõtjatega koos töötades ning see tagab kogemuste ja parima praktika leviku.

Nii mõnigi kord jääb tellijale edukast ehitusobjektist ekslikult mulje, et alltöövõtjate juhtimine on väga lihtne. Milleks siis peatöövõtjale maksta juhtimisteenuse eest? Asjatundlikumad teavad, et õlitatuna näiv objektiõhustik, hästi komplekteeritud ja eeskujulikult toimima pandud meeskond räägib hoopis peatöövõtja kogemusest.
Mäletame olukordi, kus petlikult lihtsalt kulgenud objekti järgselt, tellitakse uuel vajadusel tööd otse alltöövõtjalt lootes, et ka edaspidi sujub kõik sama lihtsalt kui varem. Kahjuks on see liiga ilus, et olla tõsi.

Alltöövõtjate juhtimine ei ole ainult tellimuse tegemine, et istud siis tugitooli ja imetled kuidas, suurepärased töömehed teevad suurepärast tööd, pidades kinni tähtaegadest ja kvaliteedist, on valmis iseseisvalt reageerima ootamatustele ja planeerima oma töid, hoided korras ja puhtana töömaad, järgima kõiki tööohutuse nõudeid ning jäädes seejuures motiveerituks ja heatahtlikuks.

Kui see kõik sellisena välja paistab, võibki jääda mulje, et peatöövõtja elu on meelakkumine. Nii nagu haldusjuhi tööd märgatakse alles siis kui midagi on katki ja ei toimi, aga kui kõik toimib, ei saada üldse aru, miks on vaja haldusjuhti. Tegelik elu mitmekülgsem ja sellised eksperimendid on alati lõppenud ebaedukalt ja tellija reeglina edaspidi ehitustegevusse sekkuda ei soovi.
Kogenud ehitusjuhtide kalestunud pilk ja enneaegselt hallinevad juuksed reedavad, et ehitusettevõtja elu ei ole üleliia glamuurne.